Finantsarvestuse printsiibid
majandusükuse printsiip - eraisiku omad, 1 juriidiline isik, 1 majandusüksus. Rikkumise nt 1 isik asutab 3 OÜ(vili, jahu, pirukad(ehk iga tegevuse jaoks eraldi)ja ta ostab ahju, aga see pannakse kogemata viljakasvatajale. kasutab firmakaarti enda isiklikeks ostudeks(minister ja sukkpüksid).
jätkuvuse printsiip - laiem põhimõte, 1 isik jätkab pikaajaliselt. alus liigitada vara(käibevara ja põhivara).
monetaarsuse prin - arvepidamises kajastad kõiki rahalisi tehinguid(Eestis eurodes),
perioodilisuse prin - igal perioodil koostad aruande,majandusaastaaruanne.
soetusmaksumuste prin - kauba soetamisel võtad selle arvele
realiseerimine prin - kui tegevus on aset leidnud ss saab tulust teada anda.
tulude ja kulude õige vastandamise prin - niikaua kuni kaup pole müüdud on see vara(loodame maj kasu saada). müüb maha siis on tulu
avalikustamise prin - aruandes peab olema asjad selged
olulisuse prin - kogu info mis mõjutab aruande lugejat tuleb avalikustada. vähem olulisemad ei pea avalikustama. ebaoluline lihtsustatud viisil.
konservatiivsuse prin - ei tohi kulusid ja varasid ülehinnata, ära kaldu äärmustesse.
järjepidevuse ja võrreldavuse prin - pidevalt kasutama sama meetodit ja viisi, et saaks hiljem võrrelda
arusaadavuse prin - kui ettevõte koostab aruande, siis see peab olema arusaadav finantsarvestuse profile(nt elektrik ei pea aru saama)
objektiivsuse prin - neutraalsus, pane info kirja erapooletult
sisu ülimuslikkuse prin - tuleb maksta makseid, ja kui on tavapärane ss ei pea?
tasakaal info kogumiseks tehtavate kulutuste ja infost saadava kasu vahel - kasu-kulu põhimõte. Mõtet on kulutada, kui saab sellest kasu.
Raamatupidamise sise-eeskirjad
Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri:
▪ kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
▪ reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist,
▪ reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist,
▪ reguleerib raamatupidamisregistrite pidamist,
▪ reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel,
▪ reguleerib varade ja kohustiste inventeerimist,
▪ reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi,
▪ reguleerib aruannete koostamise korda,
▪ reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises,
▪ reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
A - aktiva
P - passiva
Kontode liigitus:
Bilansikontod
→aktivakontod(kontraaktivakontod, täiendaktivakontod)
→passivakontod(kontrapassivakontod, täiendpassivakontod)
Kasumiaruandekontod
→tulukontod(kontratulukontod, täiendtulukontod)
→kulukontod(kontrakulukontid,täiendkulukontod)
Aktivakonto:
algsaldo - eelmise perioodi lõpp-saldo ja alati deebeti poole
S0(null) on algsaldo tähis
ostjatelt laekus arvete alusel mingi summa(deebet).
Maksad palka(raha väheneb, läheb kreeditisse)
algseis+lõppseis-kreeditlõpseis=lõppsaldo
Passivakonto:
NB VASTUPIDI AKTIVAKONTOGA!!!
algsaldo e jääk(kreediti pool)
võlg suureneb (kreedit)
võlg väheneb(maksti midagi ära, deebet)
leiad käibe= algsaldo + kreeditkäive-deebekäive=saad lõppsaldo
Kasumiaruande kontod(nim ka ajutisteks kontodeks)
Kulukonto D(suurenemine), K(vähenemine)
Tulukonto D(vähenemine), K (suurenemine)
kasum=tulu-kulu
vara, suurenemine toimub vasakus pooles
passiva, vähenemine toimub paremal poolel e jääk paremale poole
Bilanssi kontod on aktiva ja passiva omad
Tulude ja kulude koondkonto sulgemisel
Tulukonto sulgemisel:
D(vastav) tulukonto
K tulude ja kulude koondkonto
Kulukonto sulgemisel
D tulude ja kulude koondkonto
K(vastav) kulukonto
Kontod suletakse perioodi lõpul
Kontraaktivakonto soetusmaksumus jagatud aastate arvuga - tuleb vara maksumus
Kontrapassivakonto
Aktsiakapital-omaaktsiad=kokku omakapital
Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine:
S1 = S0 + DK – KK
Passivakontode ja kontraaktivakontode lõppsaldode arvutamine :
S1 = S0 + KK – DK
Kontrakontod toimivad vastupidiselt põhikontodele.
Täiendkontod toimivad sarnaselt põhikontodele.
Kontod detailiseerituse astmest lähtuvalt: Sünteetilised kontod (info kogumina) ja Analüütilised kontod (detailne info)
Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada oma kontoplaani, kontode nim tulevad eelkõige bilans ja kasumiaruande kirjetest.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõik majandussündmused dokumenteerima.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud dokumenteerima
Dokumendi liigid on:algdokumendid(1 sündmuse toimumine), koonddokument(hõlmab endas mitu algdokumenti), raamatupidamisõiendid(kasut raamatupidamisregistrit(mida tegid, millele kulutasid).
Algdokument peab olema masintöödeldav, võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis(kui ei saa masintöödeldava dokumenti vaatada vms)
Algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majtehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
Peab sisaldama:
toimumisaeg, majtehingu sisu kirjeldus, arvnäitajad(nt kogus, hind, summa), arve nr ja muud idenfitseerimistunnust, tehingupooli idenf võimaldavaid andmeid, viide kirjendile.
‘3 esimest on Eestis kohustuslikud.
Dokumentide säilitamine: peab säilitama 7 aastat
raamatupidamisregistrite liigid: kronoloogilised registrid(päevaraamat), süstemaatilised(pearaamat), ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register.
Raha ja rahalähendite kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat arvelduskontode jääke(arvelduskrediit ja 3 kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite).
Ostjate debitoorne võlg - “ ta võlgneb meile midagi”. On ajutiselt deebitoride käes olev rahasumma( deebitor on võlgu olev isik). Nõuded ja ettemaksed
D teenuse osutamine(laekumata arved)
K müügitulu( teenustulu)
Kaubamüük
D ostjatelt laekumata arved
K müügitulu( tulu kaupade müügist)
Kauba mahakandmine
D müüdud kauba kulu( müüdud kauba omamaksumus)
K kaup vara bilansis
% allahindlus( nt arvete maksmine - 10 päeva jooksul saab 1 % allahindlust)
1/10n=30 v 1/10 n/30
netomeetod( eeldame et klient tahab maksta vähem)
brutomeetodi puhul seda ei eelda et klient kasutab allahindlust( kui kasutab ss peab eraldi panema deebetisse allahindlus), paneme kogu kliendi makstud osa tuluna kirja.
Ebatõenäoliste laekumiste arvestus - ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral.
Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski - osa rahast ei pruugi laekuda. See tingib ebatõenäoliste laekuvate arvete kulu.
arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet(tulud - samade tulude teenimise eesmärgil tehtud kululd) ning konservatiivsuse printsiipi( vara ei tohi vara ülehinnata ega kulusid alahinnata). ehk ära kaldu äärmustesse.
Ebatõenäoliste laekumiste arvestusmeetod:
statistilised meetodid - peaks kasut suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida v aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba v osutatud teenuse eest raha kliendilt ei laeku on võimatu.
Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest( kellele laenata) - ( väärtusvähend) on kontraaktiva konto, ostjatelt laekumata arvete jääki bilansis.
Aegumisprotokoll - on meetodi osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist edasiarnedus, kus hinnatakse ebatõenäolise laekumise määra lähtudes arvete vanusest. Eeldatakse , mida kauem on arve alusel raha laekumata seda väiksem on raha laekumise tõenäosus.
Otsene mahakandmine - kanname otse kuluks, ilma vahelülita. Kannatakse maha kui on tõenäoline et ostja ei tasu arvet. nt ostja läheb pankrotti.
D kulu ebatõenäolisest laekumisest
K ostjatelt laekumata arved
varud on varad
Varud
Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused:
tootmisprotsessides muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse
Varude liigid: Tootmisettevõttes: toore, pooltiited, abimaterjalid, lõpetamata toodang, valmistoodang.
Kaubandusettevõttes: kaup.
Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude müük ja soetamine.
kasut pidev(sissetulek, väljaminek, ja varude jäägid, laoseisu inventuur 1 kord aastas) ja perioodilist(ainult sissetulek, laoseisu inventuur periooditi) arvestussüsteemi.
varude arvestuse pidevsüsteemi eelised:
võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust,
automatiseeritud tellimissüsteem, saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks, kontrollivõimalus, saab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta.
Inventeerimise eesmärk
jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga.
PÕHIVARADE ARVESTUS
investeeringud( tütar ja sidusettevõte), finantsinvesteeringud, nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud.
Materiaalsed põhivarad, bioloogilised varad(elanike arv) ja immateriaalsed varad.
Ettevõte liigitab vara käibevaraks kui: ta kavatseb seda müüa v realiseerida 12 kuu jooksul, vara on raha v rahalähend. Muud varad liigirab põhivaraks.
Materiaalne põhivara kasut ettevõte tavapärases tegevuses ja mida kavatsetakse kasut pikema perioodi jooksul. Võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumusest, koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest(nt korteri soetamise, internetist tellimine)
Enamasti on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud. Piiramatud on nt maa, kunstiteosed jms.
Piiratud kasutusajaga materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul.
Kasulik eluiga on:
periood mille jooksul seda kasut
tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasut saab.
Olulised 2 tegurit: vara kasulik eluiga ja eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul
Jääkmaksumus = soetusmaksumus - akumuleeritud kulum
Lõppväärtus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes.
akumuleeritud kulum - varaobjekti kasutuselevõtu hetkest soetusmaksumusest kuluna kajastatud osa ( arvutatud summaarne kulum).
Mahaarvestamiseks kasut mitmeid meetodeid nt lineaarne meetod, tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenr summa meetod
amortisatsiooni perioodi kohta= soetusmaksumus - eeldatav lõppväärtus/ eeldatav kasulik eluiga perioodide arvuna (aastates)
mahaarvestismäär = soetusmaksumus - eeldatav lõppväärtus/ eeldatav kasulik eluiga tegevusmahuna
amortisatsiooni perioodi kohta = hetke jääkmaksumus x kahekordse lineaarse meetodi mahaarvestamise meetod
Soetusmaksumuse kiirmahaarvestamise meetod
amortisatsiooni perioodi kohta = (eeldatav kasutusiga + 1 - kasutusaasta järjenr/ kasutusaastate järjenr summa) x (soetusmaksumus - lõppväärtus)
Põhivara kulum on see osa arvestusest mis muudab finantstulemust.
MATERIAALSE PÕHIVARA MAHAKANDMINE
toimub kui varaobjekt on kasutuskõlbmatu. D on akumuleeritud kulum, arvelduskonto K on nt seadmed
Immateriaalne varaobjekt e ainetu mitterahaline varaobjekt.
Firma kavatseb kasutada seda pikema aja jooksul
Sarnane materiaalse põhivara arvestusele.
Kajastatakse bilansis ainult, kui: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline, et sellest saab tulevikus kasu, objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalse põhivaraobjektid on:
patendid, litsetsid, kontsessioonid, autoriõigused, brändid, kaubamärgid, frantsiisid, firmaväärtus(goodwill), arenduskulutused jne.
Kontsessioon - luba, õigus kasut riigile kuuluvaid loodusvarasid või täita kokkulepitud tingimustel riiklike tellimusi
Patent - patendiomaniku õigus leiutisele
Litsents - kasutus- , tegevus- , sisse-, v väljaveoluba
Autoriõigus - ainuõigus kasut ja lubada kasut oma kirjandus-, kunsti-, muusika-, teadusteost teistele isikutele.
Bränd - toote v teenuse iseloomulik tunnus, nt nimi, kujutis
Kaubamärk - regist sõnad, sümbolid v kujutised, mis identifitseerivad toodet v ettevõtet, eristades seda teistest.
Frantsiis - müügiluba, õigus müüa teatuid toodeid jms nt McDonalds jms
Firmaväärtus(goodwill) - tegurid, tingimused, mis võimaldavad ettevõttel teenida tema ident. vara abil tavalisest suuremat kasumit. Firmaväärtust ei eksisteeri ettevõttest eraldi. Tekib ainult teise ettevõtte v teise ettevõtte osa soetamisel. Firmaväärtus on seotusmaksumuse ja omandatud netovara turuväärtuse vahe.
Arenduskulutused - kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside v süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks v testimiseks.
Immateriaalse põhivara suhtes, kui ei saa tulu selle eest ss pannakse see kuluna kirja.
omakapital= varad- kohustised
FIFO meetod: eeldatakse et müüakse enne ära esimesena saadud kaup.
LIFO meetod: eeldatakse et müüakse enne ära viimasena saadud kaup-