Rahvusvaheline avalik õigus: terviklik konspekt

Friedrich Martens ja Rahvusvahelise Õiguse Ajalugu

• Friederich Martens ($1845-1909$):     * Sündis ja elas esimesed $9$ aastat Pärnus.     * Oli Vene tsaaririigi juhtiv rahvusvahelise õiguse jurist.     * Tema elust on kirjutanud Jaan Kross (raamat "Professor Martensi ärasõit").     * Martensi klausel: Sõjapidamise eeskiri, mis on tänaseni rahvusvahelise õiguse alustalaks.     * Rõhutas enesemääramispõhimõtet.

• Rahvusvahelised lepingud kui eriarvamuste kirjalik vorm:     * Lepingud on sageli poliitiliste kompromisside tulemus.     * Näide: Ukraina ja Venemaa vaheline kokkulepe, kus Ukraina loovutas tuumarelvad vastutasuna Venemaa-poolse ohutuse kinnituse eest.

• Olulised ajaloolised lepingud:     * Kücük-Kaynarca rahuleping ($1774$): Sõlmitud Vene ja Osmani impeeriumide vahel.     * Uusikaupunki (Nystadi) rahuleping ($1721$): Lõpetas Põhjasõja. Selle lepinguga läksid Eesti ja Läti alad Rootsilt Venemaale.     * Molotov-Ribbentropi pakti ($23.08.1939$) salaprotokollid: Määrasid kindlaks mõjusfäärid Ida-Euroopas. Nõukogude Liit tähistas sellega seonduvalt Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ’vabastamist’ ($17.09.1939$).     * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ($1945$): Asutatud peale Teist maailmasõda.     * Tordesillase leping ($1494$): Maadejagamise kokkulepe Hispaania ja Portugali vahel (mõjutab tänapäevani Brasiilia keelelist staatust).     * Vestfaali rahuleping ($1648$): Lõpetas $30$-aastase sõja. Algas ususõjana, kuid lõppes tänapäevase riikide suveräänsuse süsteemi alusena. Tartu Ülikool pärineb samast ajastust (samal aastal oli võimul Rootsi kuningas Gustav Adolf).     * Waitangi leping ($1840$): Uus-Meremaa maoorid andsid maa üle Suurbritanniale.     * Georgievski leping ($1783$): Gruusia ja Venemaa vaheline rahumanifest.     * Panama kanali leping ($1977$): Reguleeris kanali ehitamist ja haldamist. Donald Trump on märkinud, et täielikku vabadust seal olla ei saa, viidates Hongkongi ettevõtete opereerimisele kanalis.

Rahvusvahelise Õiguse Mõiste ja Allikad

• Rahvusvahelise (avaliku) õiguse mõiste:     * Õigus, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide (nt ÜRO, WTO) vahel.     * Eristus rahvusvahelisest eraõigusest: Viimane on iga riigi siseriikliku õiguse osa, mis sisaldab kollisiooninorme (millise riigi õigust kohaldada erasuhetes).     * Kontseptsioon on ajas muutunud: nt $19$. sajandil ei peetud üldisi inimõigusi veel rahvusvahelise õiguse osaks.

• Rahvusvahelise õiguse põhilised allikad:     1. Rahvusvahelised lepingud: Tänapäeval tähtsaim allikas, kuid ei seo kolmandaid osapooli (vaid riike, kes on lepinguga liitunud).     2. Rahvusvaheline tavaõigus: Koosneb objektiivsest elemendist (riikide üldine ja ühetaoline käitumine) ja subjektiivsest elemendist ($opinio iuris$ – riigid peavad käitumist juriidiliselt kohustuslikuks).     3. Õiguse üldprintsiibid: Põhimõtted, mis on ühised enamikule õigussüsteemidele.     4. Abistavad allikad: Rahvusvahelised kohtulahendid ja tunnustatud õigusteadlaste arvamused.

• Olulised põhimõtted ja terminid:     * Riikide suveräänsus: Iga riik otsustab ise, milliste lepingutega liituda.     * Suurriikide roll: Suuremad riigid mõjutavad lepinguid rohkem (nt Suurbritannia roll mereõiguses).     * Estoppel: Põhimõte, mis takistab riigil taganeda oma varasemast seisukohast, kui teine osapool on sellele tuginenud.     * $Res judicata$: Otsustatud asi – lahendatud küsimust ei võeta uuesti arutusele.     * Peremptoorsed normid ($Ius cogens$): Normid, millest ei ole võimalik kõrvale kalduda (nt piinamiskeeld). Prantsusmaa ei ole sõlminud Viini konventsiooni just selle sätte tõttu.     * ÜRO globaalne ränderaamistik (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration – GCM): Õiguslikult mittesiduv raamdokument. Keskendub seaduslikule rändele (töö ja õpe) ja ebaseadusliku rände vähendamisele, ei puuduta rahvusvahelist kaitset taotlevaid pagulasi.

Riik kui Rahvusvahelise Õiguse Peamine Subjekt

• Riigi kriteeriumid (RÕ subjektina):     1. Alaline elanikkond.     2. Kindlaksmääratud territoorium.     3. Valitsus.     4. Võimekus astuda suhetesse teiste riikidega.

• Tunnustamise teooriad:     * Konstitutiivne teooria: Riik sünnib alles tunnustamise tulemusena. Kaasaja praktikas peetakse seda iganenuks.     * Deklaratiivne teooria: Riik on olemas, kui ta täidab objektiivsed kriteeriumid; tunnustamine on vaid poliitiline akt.     * Näide: Kosovo on tunnustatud $110$ riigi poolt ÜRO $193$ liikmesriigist (sh Eesti).

• Eesti Vabariigi (EV) tunnustamine:     * $02.02.1920$: Venemaa tunnustas EV-d de jure (emamaa tunnustus).     * $1921$: Euroopa liitlased tunnustasid EV-d de jure.     * $1922$: USA tunnistas EV-d (Nõukogude Liitu aga alles $1933$).

• Riigi järjepidevus (State Continuity) vs Õigusjärglus (State Succession):     * Järjepidevus: Riik jääb subjektina samaks vaatamata raputustele (nt Eesti $1918-1991$). Eesti tugineb doktriinile, et on sama riik, mille NL $1940$ õigusvastaselt annekteeris.     * Õigusjärglus: Uus riik pärib eelmise õigused/kohustused (nt EV oli $1918$ Vene tsaaririigi õigusjärglane teatud osas).     * Viini konventsioonid: $1978$ (lepingute õigusjärglus, $23$ osapoolt) ja $1983$ (varad, arhiivid, võlad, $7$ osapoolt sh Eesti, pole jõustunud).     * $Uti possidetis$: Põhimõte, et riigid säilitavad iseseisvumisel senised halduspiirid.

Jurisdiktsioon ja Immuniteedid

• Jurisdiktsiooni liigid:     1. Seadusandlik.     2. Täidesaatev.     3. Õigustmõistev (kohtulik).

• Kriminaaljurisdiktsiooni põhimõtted:     * Territoriaalsuse printsiip: Peamine printsiip – riik menetleb oma territooriumil toime pandud tegusid.     * Kodakondsuse (aktiivse isiku) printsiip: Riik teostab võimu oma kodanike üle välismaal (nt maksupettuste puhul).     * Passiivse isiku printsiip: Jurisdiktsioon põhineb ohvri kodakondsusel. On vaieldav, kuna laiendab riigi võimu ohtlikult.     * Kaitse printsiip: Riigi julgeoleku vastu suunatud teod (nt diplomaatide ründamine, riigipöörde kavandamine).     * Universaalsuse printsiip: Karistamine tegude eest, mis on suunatud kogu rahvusvahelise kogukonna vastu (piraatlus, piinamine, agressioonikuriteod).     * $Aut dedere aut iudicare$: Riik peab kurjategija kas ise kohtu alla andma või välja andma teisele riigile.

• Immuniteedid:     * Riigi (suverääni) immuniteet: Riiki ei saa teise riigi kohtusse kaevata.     * Diplomaatiline immuniteet (Viini konventsioon $1961$):         * Kriminaalasjades absoluutne.         * Tsiviil- ja haldusasjades on erandid: erakinnisvara, pärimine eraisikuna, kommertstegevus väljaspool ametifunktsioone.         * Immuniteedist saab loobuda ainult lähetajariik.         * $Ratione personae$: Isikust tulenev immuniteet.         * $Ratione materiae$: Teost (ametiülesandest) tulenev immuniteet.

Relvakonfliktiõigus ja Jõu Kasutamine

• $Jus ad bellum$ (Õigus sõjale):     * ÜRO harta Art $2(4)$: Keelab jõu kasutamise ja sellega ähvardamise.     * Erandid:         1. Art $51$: Õigus enesekaitsele (individuaalne ja kollektiivne).         2. Art $41$ ja $42$: ÜRO Julgeolekunõukogu otsus rahu tagamiseks.     * Ennetav enesekaitse (Caroline'i juhtum $1830$): Lubatud vaid siis, kui rünnak on vahetult eesseisev.     * Vastutus kaitsta (R2P): ÜRO $2005$. aasta norm. Sisaldab $3$ sammast: riigi esmane vastutus, rahvusvaheline abi ja kollektiivne sekkumine (genotsiidi jm kuritegude puhul).

• $Jus in bello$ (Sõjapidamise reeglid):     * Haagi õigus: Reguleerib sõjategevuse meetodeid ja vahendeid.     * Genfi õigus: Kaitseb isikuid, kes ei osale lahingutegevuses (haavatud, sõjavangid, tsiviilisikud).     * Punane Rist (ICRC): Asutatud $1863$ Henri Dunanti poolt peale Solferino lahingut.     * Peterburi deklaratsioon ($1868$): Keelas plahvatavad kuulid.     * Okupatsioon vs Anneksioon: Okupeeriv võim peab tagama turvalisuse ja austama eraomandit. Anneksioon (vägivaldne liitmine) on tänapäeval õigusvastane.

Rahvusvaheline Vastutus (ARSIWA)

• Vastutuse tekkimise eeldused:     1. Rahvusvahelise õiguse vastane tegu (tegevus või tegevusetus).     2. Kahju (materiaalne või immateriaalne, nt suveräänsuse rikkumine).     3. Põhjuslik seos.     4. Omistatavus riigile (riigiorganite või kontrollitud isikute tegevus).

• Vastutust välistavad asjaolud:     * Teise riigi nõusolek.     * Õiguspärane enesekaitse.     * Vastumeetmed (repressaalid) – peavad olema proportsionaalsed.     * $Force majeure$ (nt tormi tõttu piiri ületamine).     * Hädaseisund (inimelude päästmine).     * Hädavajadus (riigi eluliste huvide kaitse, nt keskkonnareostuse vältimine).

• Kahju hüvitamise vormid:     1. Restitutsioon: Endise olukorra taastamine.     2. Kompensatsioon: Rahaline hüvitis.     3. Satisfaktsioon: Moraalne hüvitis (rikkumise tunnistamine, vabandus).

Rahvusvaheline Kriminaalõigus ja Kohtud

• Tuumiksüüteod (Core Crimes):     1. Genotsiid: Tahe hävitada rahvuslikku, etnilist, rassilist või religioosset gruppi (nt Srebrenica $1995$, Rwanda $1994$).     2. Inimsusvastased kuriteod: Ulatuslik või süstemaatiline rünnak tsiviilelanikkonna vastu (mõrv, orjastamine, piinamine jne).     3. Sõjakuriteod: Genfi konventsioonide rasked rikkumised.     4. Agressioonikuritegu: Riigi juhi poolt ebaseadusliku sõjalise jõu kasutamise planeerimine.

• Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC):     * Asutatud Rooma statuudiga ($2002$).     * Komplementaarsuse põhimõte: Kohus sekkub vaid siis, kui riik ise ei suuda või ei taha kohut mõista.     * Jurisdiktsioon: Liikmesriigi territoorium või kodanik, ÜRO Julgeolekunõukogu suunamine või ad hoc deklaratsioon.

• Rahvusvaheline Kohus (ICJ):     * ÜRO põhiorgan Haagis.     * $15$ kohtunikku, valitakse $9$ aastaks.     * Lahendab riikidevahelisi vaidlusi.

Mere-, Keskkonna- ja Majandusõigus

• Mereõigus (UNCLOS $1982$):     * Määrab territoriaalmere laiuseks kuni $12$ meremiili ($nm$). Ajalooliselt kehtis kahurilaskekauguse printsiip (umbes $3$ miili).     * Eristatakse sisevett, territoriaalmerd ja majandusvööndit.

• Keskkonnaõigus:     * Pariisi kliimalepe ($2015$): Eesmärk hoida soojenemist alla $2 ext{}^ ext{o}C$ (eelistatult $1,5 ext{}^ ext{o}C$).     * Põhimõtted: Saastaja maksab, ettevaatuspõhimõte, ühised kuid diferentseeritud kohustused.     * Vene varilaevastik: Probleem Läänemerel, kus vanad laevad läbivad majandusvööndit, kuid meresõiduvabaduse tõttu on riikide sekkumisvõimalused piiratud.

• Majandusõigus:     * Hull'i reegel: Kompensatsioon välisinvestori vara võõrandamise eest peab olema "kiire, adekvaatne ja efektiivne".     * WTO ($1995$): Reguleerib maailmakaubandust. Keskne on enamsoodustusrežiim (välisriike ei tohi diskrimineerida).     * Bretton Woodsi institutsioonid ($1944$): Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank.     * ICSID ($1965$): Investeeringuvaidluste lahendamise keskus (Washingtonis).

ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon)

• Asutamine: $1945$.

• Eesmärk: Rahu ja julgeoleku hoidmine, arengu soodustamine, inimõiguste edendamine.

• Põhiõigused ja -kohustused:   - Liikmesriigid peavad järgima ÜRO harta põhimõtteid.
    - ÜRO Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest, sealhulgas sanktsioonide ja rahuvalve missioonide sisseseadmise kaudu.

• Praktika:
    - Julgeolekunõukogu võib rakendada jõudu või lubada rahuvalve, kuid need aktsioonid sõltuvad liikmesriikide nõusolekust.

ICC (Rahvusvaheline Kriminaalkohus)

• Asutamine: $2002$ Rooma statuudiga.

• Eesmärk: Karistada tuumiksüütegude eest (genotsiid, inimsusvastased kuriteod, sõjakuriteod, agressioon).

• Põhiõigused ja -kohustused:
    - ICC-l on jurisdiktsioon liikmesriikide territooriumil või kodanike üle, samuti ÜRO Julgeolekunõukogu erikutsed.
    - Avalik süüdistaja esitab juhtumid kohtusse.

• Praktika:
    - Kohus sekkub vaid siis, kui riik ei suuda või ei taha kuritegude eest kohut mõista (komplementaarsuse põhimõte).

ICJ (Rahvusvaheline Kohus)

• Asutamine: $1945$, osana ÜRO-st.

• Eesmärk: Lahendada riikidevahelisi vaidlusi ja anda nõuandeid ÜRO organitele.

• Põhiõigused ja -kohustused:
    - ICJ-l on jurisdiktsioon VAID liikmesriikide vaheliste vaidluste üle, mitte eraisikute üle.

• Praktika:
    - ICJ teeb otsuseid põhinedes rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas lepingutele ja rahvusvahelistele tavadele.

WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)

• Asutamine: $1995$.

• Eesmärk: Reguleerida rahvusvahelist kaubandust ja tagada, et kaubavahetus oleks nii sujuv kui võimalik.

• Põhiõigused ja -kohustused:
    - Liikmesriigid peavad järgima kaubanduse kokkuleppeid.

• Praktika:
    - WTO lahendab kaubanduse vaidlusi riikide vahel.

ICRC (Rahvusvaheline Punane Rist)

• Asutamine: $1863$.

• Eesmärk: Kaitsta ja aidata haavatud sõdurite, tsiviilisikute ja sõjavangide õigusi konfliktides.

• Põhiõigused ja -kohustused:
    - Jälgida, et Genfi konventsioone järgitataks relvakonfliktide ajal.
    - Tegeleda humanitaarabi pakkumisega.

• Praktika:
    - ICRC osaleb humanitaaroperatsioonides ning sõlmib lepinguid eri riikide vahel.