Majanduse Põhiprintsiibid

Majanduse Mõiste ja Küsimused

• Sõna "majandus" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest οίκος ("majapidamine") ja νέμoμαι ("juhtimine, haldamine").
• Majandus püüab vastata küsimustele kaupade tootmise, tarbimise, palkade, tööpuuduse, inflatsiooni, valitsuse kulutuste, rahvusvahelise kaubanduse ja heaolu jaotumise kohta.

Majandusteadlaste Seadused ja Majanduse Jaotus

• Esimene majandusteadlaste seadus: Iga majandusteadlase jaoks on olemas võrdne ja vastupidisel arvamusel olev majandusteadlane.
• Teine majandusteadlaste seadus: Nad mõlemad eksivad.
• Majandusteadus jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks.
• Mikroökonoomika uurib üksiksubjektide käitumist.
• Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist.

Mikroökonoomika ja Makroökonoomika

• Mikroökonoomika läheneb majandusele üksiksubjektide otsuste kaudu.
• Keskendub valiku- ja jaotusprobleemidele.
• Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduslike agregaatide suhteid, et tuletada majanduse üldised seaduspärasused.
• Makroökonoomikas kasutatakse kolme lähenemist:
  • Üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise mõistmine.
  • Majapidamiste ja ettevõtete käitumise agregeerimine.
  • Teooria täiendamine empiiriliste andmetega.

Majanduspoliitika ja Majandusteooria Piirangud

• Majanduspoliitilised otsused põhinevad sageli makroökonoomilistel järeldustel, mis on tuletatud mikroökonoomikast.
• Majandusteooria ei saa olla absoluutselt õige ja kehtib vaid tehtud eeldustel.

Majanduskoolkonnad ja Konkurents

• Kaks põhilist majanduskoolkonda:
  • Majanduslik liberalism: Turg saab ise hakkama ("nähtamatu käsi").
  • Heaolu-majandus: Turg ei saa ise hakkama, vajab valitsuse rolli.
• Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide iseseisvust, egoistlikku tegutsemist ja ratsionaalset käitumist.
• Konkurents tagab ressursside parima kasutamise.

Struktuuriökonoomika ja Turutõrked

• Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga.
• Püüab selgitada, millal on soodsam konkurentsi soodustada või tururegulatsioone kasutada.

Majandussüsteemid ja Institutsioonid

• Erinevad majandussüsteemid: käsumajandus, tavandimajandus, turumajandus, segamajandus.
• Igas reaalses majandussituatsioonis on olemas nii turg kui ka avalik võim.
• Institutsiooniökonoomika püüab arvesse võtta erinevaid regulaatoreid.

Majandusteaduse Eripära ja Majandusmudelid

• Majandusteaduse uurimisobjekt on pidevas muutumises.
• Eksperimentide läbiviimise võimalus puudub.
• Majandusnähtuste mõõtmine on komplitseeritud.
• Majandussubjektid on: majapidamised, ettevõtted, riik ja välismaa.
• Majandusmudel on ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest.

Põhimõisted ja Tasakaal

• $ceteris paribus$ – järeldused kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes.
• Optimaalsusprintsiip: püüe valida selline käitumisviis, mis kõige paremini rahuldab indiviidi vajadusi.
• Tasakaal majanduses on süsteemi rahulik seisund, kus näitajatel ei ole muutumistendentsi.
• Tasakaalu peetakse stabiilseks, kui see taastub pärast süsteemivälist mõjutust.

Tulude ja Kulude Lihtsustatud Skeem

• Lihtsustatud skeemis on majapidamised ja ettevõtted.
• Eeldatakse, et kogu tulu kulutatakse ära ja tegemist on suletud majandusega.
• Valitsuse kulutused hõlmavad kulutusi kaupadele ja teenustele valitsusasutuste tarvis.
• Investeeringud hõlmavad kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ja kaubavarudele.

Majanduse Kümme Põhiprintsiipi

• Valikute tegemine: majandusagendid peavad tihti valima.
• Otsused toovad kaasa kulusid: millegi saamiseks tuleb midagi vastu anda.
• Ratsionaalsed inimesed mõtlevad "piirides".
• Majandusagendid reageerivad stiimulitele.
• Kaubavahetus on kõigile kasulik.
• Turumehhanism võib olla hea, aga ka halb (turutõrked).
• Riigi roll: vajadusel turgu mõjutada.
• Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid.
• Hinnad kasvavad, kui valitsus trükib liiga palju raha (inflatsioon).
• Ühiskond seisab silmitsi lühiajalise kompromissiga inflatsiooni ja töötuse vahel.

Detailsemalt Majanduse Põhiprintsiipidest

• Valikute tegemine:
  • Efektiivsus vs. võrdsus.
  • Efektiivsus – ühiskonnal on võime saada maksimaalne tulemus ressursside ümberjaotamisel.
  • Võrdsus – majandusliku tulemi jaotamine võrdselt.
• Otsused toovad kaasa kulusid:
  • Alternatiivkulu on saamata jäänud kasu, kui on valitud üks alternatiiv ja loobutud teistest.
• Ratsionaalsed inimesed mõtlevad piirides:
  • Ratsionaalsus – inimene maksimeerib kasulikkust piirangute raamides.
  • Piirmäära muutused – väike muutus tegevuskavas.
  • Ratsionaalne indiviid tegutseb, kui piirtulu on suurem kui piirkulu.
• Majandusagendid ja stiimulid:
  • Inimesed reageerivad stiimulitele.
  • Marginaalsed muutused kuludes või tulus motiveerivad reageerima.
• Kaubavahetus on kõigile kasulik:
  • Võimaldab spetsialiseeruda ja rakendada efektiivsemalt oma oskusi.
• Turumehhanism:
  • Turumajandus – ressursse jaotatakse läbi detsentraliseeritud otsuste.
  • "Nähtamatu käsi" – hinnad suunavad otsustajaid maksimeerima ühiskonna heaolu.
• Riigi roll:
  • Vajadusel turgu mõjutada.
  • Turutõrked – turg ei suuda ressursse tõhusalt jaotada.
  • Riik saab sekkuda efektiivsuse ja õigluse edendamiseks (kuid võivad esineda riigitõrked).
  • Riigi roll on majandustsüklit siluda eelarvepoliitika kaudu.
• Riigi elatustase sõltub tootlikkusest:
  • Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ajaühiku kohta.
  • Tootlikkuse kasv määrab rahvuse sissetuleku kasvu.
• Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha:
  • Inflatsioon – laiaulatuslik hinnatõus.
  • Põhjused: raha hulga ülemäärane kasv, tootjahindade kasv, administratiivsed muudatused, hinnamuutused maailmaturul.
• Kompromiss inflatsiooni ja töötuse vahel:
  • Lühiajaline seos: raha hulga suurendamine majanduses põhjustab inflatsiooni ja vähendab töötust.